10 olulist asja, mida tuleb teada korteriühistu üldkoosoleku kohta

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi tutvustas hiljutisel korteriühistute õigusteabepäeval oma uudisteost “Nõuanded korteriühistutele: kuidas rakendada uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust?" ning tõi välja olulisemad küsimused, mis on tõusetunud uue seaduse praktiseerimisel.

Seadusandlus, Korteriühistud, Urmas Mardi, Korteriühistu üldkoosolek, Eesti Korteriühistute Liit

"Praegu on just korteriühistute üldkoosolekute pidamise aeg.  Üldkoosolekul on KÜ töös ülioluline roll, sest kõik seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.  Teadmatusest kiputakse aga üldkoosolekuga seonduvalt tegema erinevaid vigu, mõistmata, et sel juhul on ühistu liikmel, kes vea tuvastab, võimalus 60 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist otsused vaidlustada," rääkis EKÜL õigusosakonna juhataja.

Alljärgnevalt toome ära 10 olulist asja, mida korteriühistu üldkoosoleku kohta teada. Tuginetud on siin uuele korteriomandi- ja korterriühistuseadusele (KrtS), aga mittetulundusühingute seadusele (MTÜS), mis samuti korteriühistuid kui eriliigilisi juriidilisi isikuid puudutab.

  • Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest (puudutab enamasti seadusejärgseid korteriühistuid), kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
  • Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.  Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.  Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eespool nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
  • Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva,  kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.   Üldkoosoleku  kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.  Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
  • Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.  Vähemalt 1/5 KÜ liikmetest või vähemalt kuus korteriühistu liiget, kui korteriühistul on alla 30 liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmistpäevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.  Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
  • Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib aga ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. "Siin on oluline muudatus seadusejärgsetele korteriühistutele. Korteriomanike ühisustel kehtis hääleõiguse teostamisel põhimõte- igal korteriomandi omanikul oli üks hääl, sõltumata talle kuulunud korteriomandite arvust.

„Asutatud ühistute jaoks jääb hääleõiguse põhimõte samaks ehk siis iga korteriomand annab ühe hääle. Samuti on võimalik põhikirjaga muuta hääleõiguse teostamise põhimõtteid üldkoosolekul," selgitas Urmas Mardi.

  • Korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema ja korteriühistu vahel tehingu tegemist või temaga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses korteriühistu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad korteriomaniku või tema esindaja juhatuse liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Juhul kui üldkoosolek on vastu võtnud korteriomandi võõrandamisnõude otsuse, ei ole sellel liikmel, keda otsus puudutab, samuti üldkoosolekul hääleõigust.
  • Üldkoosolekul õigustatud isikute tuvastamisel tuleb korteriühistu juhatusel lähtuda kinnistusraamatust. "Korteriomanike nimekirja saab kinnistusraamatust ning kinnistusraamatu kande ärakiri on KÜ juhatuse liikmele tasuta," selgitas Mardi. Üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. Esindaja osavõtt üldkoosolekust ei võta korteriomanikult õigust osaleda üldkoosolekul. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha sama isiku poolt esindatavate korteriomanike ülemmäära.
  • Üldkoosoleku pädevusse kuulub: KÜ põhikirja muutmine; juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; volinike valimine ja tagasikutsumine; juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine, samuti majandusaasta aruande kinnitamine.
  • Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.
  • Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui aga korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, siis ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma - välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses.
 

Laienenud Pärnus maamaks ei muutu

25.05.2018

alt
alt

Aqva Spa omanikud tahavad Viljandisse 20 miljoniga spaahotelli ehitada

25.05.2018

Sarnased uudised

alt

Korteriühistute peamised vaidlused on seotud võlgnikega

alt

Ühistu liikmetel on õigus juhatuselt infot saada

alt

Toru lõhkes, katus tilgub läbi: millised on vajalikud kulutused?

alt

Mida tähendab kohtulik kompromiss korteriühistu võlgnikuga?

alt

Vastasseis: korteriühistud üritavad Airbnb ära keelata

alt

Purikaõnnetuse tagajärgede eest vastutab kogu korteriühistu

alt

Reinsalu kohustaks KOV-e võlgades kortermajade kommunaalkulusid tasuma

alt

Jaanuaris jõustuva seadusega luuakse korteriomanike ühisustest korteriühistud

Kõige populaarsemad

1

Ülemiste linnakusse kerkib esimene eluhoone

2

Tallinna kerkib uus pruulikoda

3

Aasta algusest on Harjumaal müüdud üle 2000 uue korteri

4

Kas kinnisvarapealinn on hoopis Jõgeva?

5

Arco Vara kasvatas käivet ja hoidis kahjumit mullusel tasemel

6

Ajaloolises Lutheri kvartalis valmivad trendikad loftid

Toimetaja valik

alt

Kuidas leida parimat kinnisvara?

alt

5 kõige raskemini müüdavat korterit

alt

Kas mikrokorter ikka on unistuste elukoht?