Uuest aastast peab rahvastikuregistris olema kõigil täpne aadress

Sel aastal tuleb oma täpne elukoht registreerida kõigil neil, kel on praegu aadressiks märgitud vaid omavalitsus, näiteks linn või vald, vastasel juhul jääb inimene ilma mitmest teenusest, vahendas Aktuaalne Kaamera.

Haldus, Enel Pungas, Rahvastikuregister

Et riik saaks korrastada rahvastikuregistrit, lubab tuleval aastal jõustuv seadus omavalitsustel registrisse märkida näiteks üürniku tegeliku aadressi ka siis, kui omanik seda ei soovi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas sõnas, et tulevast aastast aastast muutub kord, kuidas kantakse Eesti elanike aadresse rahvastikuregistrisse.

E-kiri palvega korrastada juba sel aastal oma aadresse saadeti 40 000 inimesele. Pungase sõnul on need inimesed, kelle aadressiks on registris praegu märgitud ainult omavalitsus, näiteks Viljandi linn või Saaremaa vald. Nii võivad registris kirjas olla üürnikud.

"See on sellepärast, et omanik võttis kunagi inimese oma pinnale ja siis inimene läks ära ja omanik registreeris inimese välja sellepärast, et ta enam seal ei elanud, aga inimene ise ei olnud midagi ette võtnud, et oma uut elukohta registreerida, kuhu ta tegelikult sealt pinnalt läks," ütles Pungas.

Kui need inimesed ei aja oma asju korda, jääb 1. jaanuarist nende aadressi asemele registrisse tühi koht. Kui inimesel pole aadressi, jääb ta ilma kohalikest teenustest nagu tasuta bussisõit või toetused. Ka juhiluba ei saa.

Lisaks tasuks Pungase sõnul omavalitsuse poole pöörduda neil inimestel, kes üürivad elamispinda, kuid keda omanik ei soovi sinna elanikuks registreerida.

Kehtiva korra järgi võib omavalitsus puuduva üürilepingu puhul inimese praegu lihtsalt omavalitsusse registreerida, 1. jaanuarist saab aga omavalitsus õiguse anda üürnikule täpne aadress.

"Ta saab selle õiguse, et ta uurib, kas inimene tegelikult siis elab seal. Helistab inimesele, helistab omanikule näiteks ja teeb kindlaks, et inimene tõesti elabki selles kohas. Siis ta saab täpse aadressi registreerida, mida tal praegu ei ole võimalik teha. Ühesõnaga, omaniku nõusolekust sõltumata saab inimene selle aadressi, kus ta tegelikult elab," rääkis Pungas.

Õigeid elukohaandmeid on vaja, et juba 2020. aastal saaks toimuda esimene regstripõhine rahvaloendus, kus andmeid kogutakse riiklikest registritrest. Oma täpseid andmeid saab igaüks esitada ka riigiportaalis Eesti.ee.

Allikas: BNS

 

Kinnisvaraturul pole mõtet kõike kokku osta

07.05.2018

alt
alt

RMK paneb müüki järgmised 37 maatükki

08.05.2018

Sarnased uudised

alt

Tallinna geoportaal uueneb

alt

Üle poole Eestimaast sai kaetud värskete ortofotodega

alt

Maa-ameti kaardile jõudsid hüdrandid ja veevõtukohad

alt

Rõdude ja lodžade kinniehitamine võib olla keelatud tegevus

alt

Mida teha kodus tekkivate ehitusjäätmetega?

alt

Tallinn jagab Mustamäe elanikele biojäätmete kogumiskaste

alt

Tartu ärgitab kaitseväe linnakut kolima

alt

Lammutustoetus suureneb 100 000 euroni

alt

Uus otsingusüsteem võimaldab kiirelt leida inimeste ja ettevõtete maksejõuetuse andmeid

Kõige populaarsemad

1

Aasta algusest on Harjumaal müüdud üle 2000 uue korteri

2

Kas kinnisvarapealinn on hoopis Jõgeva?

3

Arco Vara kasvatas käivet ja hoidis kahjumit mullusel tasemel

4

Tallinnas pole enam ühtegi vaba ehitusmeest

5

Ajaloolises Lutheri kvartalis valmivad trendikad loftid

6

Millised murekohad pärsivad unistust oma majast?

Toimetaja valik

alt

Kuidas leida parimat kinnisvara?

alt

5 kõige raskemini müüdavat korterit

alt

Kas mikrokorter ikka on unistuste elukoht?