Mais algab leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring

Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

Haldus, Ene-Margit Tiit, Statistikaamet, Statistika, Eluruumid

2021. aastal plaanib Statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse korraldada registriandmete põhjal, mis tähendab, et inimeste käest andmeid ei küsita, vaid need pannakse kokku erinevate registrite abil.

„Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus, mille mõju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite andmete põhjal määrama leib- ja perekondi,“ märkis Statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene- Margit Tiit.

Probleemi lahendamiseks on Statistikaamet loonud püsielanike määramise reeglid ehk residentsuse, mille abil hinnatakse, kas isik elab uuringuperioodil Eestis või on välismaale läinud. Samuti on pooleli partnerluse ja paiknemise Indeksi  loomine, mille abil proovitakse selgeks teha ühte leibkonda kuuluvad inimesed ja nende elukoht.

„Loenduse tarbeks loodud indeksite täpsuse kontrollimiseks korraldab Statistikaamet leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu. Uuringu tulemused aitavad hinnata registripõhise loendusmetoodika kvaliteeti,“ selgitas Tiit.

„Maist oktoobrini toimuva uuringuga küsitleme ligi 30 000 inimest,“ rääkis sotsiaalstatistika ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Sõstra ja lisas, et andmeid küsitakse inimeste elukoha, leibkonna ja eluruumide kohta. „Uuringusse sattunud inimesed jaotati kahte võrdsesse ossa, millest ühe osa koju tuleb Statistikaameti küsitleja, et läbi viia silmast silma intervjuu ning teine osa saab võimaluse vastata veebiküsitlusele,“ märkis Sõstra. „Küsitleme kõiki valimisse sattunud aadressil alaliselt või ajutiselt elavaid inimesi, olenemata sellest, kas valimisse sattunud aadress on ka rahvastikuregistri järgi nende isikute elukoht. Peale selle saadakse veebiküsitlus kõigile vähemalt 18-aastatele Eesti elanikele, kellel puudub rahvastikuregistris täpne aadress,“ selgitas Sõstra uuringu korraldust.

Uuringu tulemused avaldab Statistikaameti 2018. aasta lõpus. Tulemusi kasutatakse REGREL-i metoodika kvaliteedi kontrollimiseks ning metoodika täiustamiseks, sh residentsuse indeksi, partnerluse indeksi ja paiknemise indeksi parendamiseks.

Foto: Scanpix

 

Mainor Ülemiste kasum kasvas esimeses kvartalis 11,8 protsenti

02.05.2018

alt
alt

Tallinna elanike arv ületas 450 000 piiri

02.05.2018

Sarnased uudised

alt

Maa-ameti kaardile jõudsid hüdrandid ja veevõtukohad

alt

Rõdude ja lodžade kinniehitamine võib olla keelatud tegevus

alt

Mida teha kodus tekkivate ehitusjäätmetega?

alt

Tallinn jagab Mustamäe elanikele biojäätmete kogumiskaste

alt

Tartu ärgitab kaitseväe linnakut kolima

alt

Lammutustoetus suureneb 100 000 euroni

alt

Uus otsingusüsteem võimaldab kiirelt leida inimeste ja ettevõtete maksejõuetuse andmeid

alt

Õppejõud: riik on oma asutustele valinud asukohad, mida tööinimesel on võimatu külastada

alt

Alates tänasest hakkab kehtima kogu Eesti territooriumil suure tuleohuga aeg

Kõige populaarsemad

1

5 kõige raskemini müüdavat korterit

2

Harjumaal müüakse uskumatult ägedat kõrtsitalu

3

Swedbanki kodulaene tagastatakse internetis igakuiselt 2,5 miljonit

4

Ehitus- ja renoveerimistöödest tuleb kindlustust teavitada

5

LHV Manufaktuuri kvartali üürimajad saavutasid lõpliku kõrguse

6

Tark maja võib üle mõistuse kalliks maksma minna

Toimetaja valik

alt

5 kõige raskemini müüdavat korterit

alt

Kas mikrokorter ikka on unistuste elukoht?

alt

Eesti tuntuimad kinnisvarabrändid on Endover, Merko ja YIT