Mais algab leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring

Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

Haldus, Ene-Margit Tiit, Statistikaamet, Statistika, Eluruumid

2021. aastal plaanib Statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse korraldada registriandmete põhjal, mis tähendab, et inimeste käest andmeid ei küsita, vaid need pannakse kokku erinevate registrite abil.

„Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus, mille mõju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite andmete põhjal määrama leib- ja perekondi,“ märkis Statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene- Margit Tiit.

Probleemi lahendamiseks on Statistikaamet loonud püsielanike määramise reeglid ehk residentsuse, mille abil hinnatakse, kas isik elab uuringuperioodil Eestis või on välismaale läinud. Samuti on pooleli partnerluse ja paiknemise Indeksi  loomine, mille abil proovitakse selgeks teha ühte leibkonda kuuluvad inimesed ja nende elukoht.

„Loenduse tarbeks loodud indeksite täpsuse kontrollimiseks korraldab Statistikaamet leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu. Uuringu tulemused aitavad hinnata registripõhise loendusmetoodika kvaliteeti,“ selgitas Tiit.

„Maist oktoobrini toimuva uuringuga küsitleme ligi 30 000 inimest,“ rääkis sotsiaalstatistika ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Sõstra ja lisas, et andmeid küsitakse inimeste elukoha, leibkonna ja eluruumide kohta. „Uuringusse sattunud inimesed jaotati kahte võrdsesse ossa, millest ühe osa koju tuleb Statistikaameti küsitleja, et läbi viia silmast silma intervjuu ning teine osa saab võimaluse vastata veebiküsitlusele,“ märkis Sõstra. „Küsitleme kõiki valimisse sattunud aadressil alaliselt või ajutiselt elavaid inimesi, olenemata sellest, kas valimisse sattunud aadress on ka rahvastikuregistri järgi nende isikute elukoht. Peale selle saadakse veebiküsitlus kõigile vähemalt 18-aastatele Eesti elanikele, kellel puudub rahvastikuregistris täpne aadress,“ selgitas Sõstra uuringu korraldust.

Uuringu tulemused avaldab Statistikaameti 2018. aasta lõpus. Tulemusi kasutatakse REGREL-i metoodika kvaliteedi kontrollimiseks ning metoodika täiustamiseks, sh residentsuse indeksi, partnerluse indeksi ja paiknemise indeksi parendamiseks.

Foto: Scanpix

 

Mainor Ülemiste kasum kasvas esimeses kvartalis 11,8 protsenti

02.05.2018

alt
alt

Tallinna elanike arv ületas 450 000 piiri

02.05.2018

Sarnased uudised

alt

Küttepuidu hind on vähem kui kahe aastaga tõusnud pea 60 protsenti

alt

Maksuvõla sundtäitmisele ei tohi kuluda üle viie aasta

alt

Küsi korstnapühkimise akti, et saada kahju korral hüvitist

alt

Kivivallide vette ladumine on keelatud

alt

Korstnapühkija 5 nippi ahju kütmiseks

alt

Kutsu enne kütteperioodi algust korstnapühkija

alt

Kehtima hakkas uus katastriüksuse moodustamise kord

alt

Tallinna geoportaal uueneb

alt

Üle poole Eestimaast sai kaetud värskete ortofotodega

Kõige populaarsemad

1

Kuidas saada hinnatud kinnisvaramaakleriks?

2

EKFL: Kinnisvaraettevõtjad ootavad turu rahunemist

3

Eestis on kinnisvaratehingud jätkuvalt maailma soodsamate seas

4

Kitsas eluase piirab perede võimalusi rohkem lapsi saada

5

Tallinnas avati Eesti suurim rohebüroohoone

6

Tallinna idapoolseim hüpermarket sai valmis

Toimetaja valik

alt

Eestis on kinnisvaratehingud jätkuvalt maailma soodsamate seas

alt

EKFL: Kinnisvaraettevõtjad ootavad turu rahunemist

alt

Uus Maa: uusarenduste eelmüügid on hakanud pikenema