Koduomanikel tuleks prügilõkete tegemisest hoiduda

Keskkonnaministeerium tuletab kevadiste heakorratööde puhul meelde, et lõkkes on lubatud põletada üksnes immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Rangelt on keelatud koduste jäätmete põletamine, sest nende põletamisega seab inimene otseselt ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise.

Haldus, Kaupo Heinma, Jäätmekäitlus, Keskkonnaministeerium

Koristuse ajal tekkinud jäätmetest vabanemiseks parim viis on koguda need liigiti ning viia liigile vastavasse konteinerisse või jäätmejaama, kus võetakse jäätmed enamasti tasuta vastu.

Kindlasti ei tohi jäätmetest teha prügilõket, sest nende põletamisega seatakse ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervis ning saastatakse ümbritsevat keskkonda.

Prügilõkkes on põlemine mittetäielik ja suitsugaasides tekivad toksilised ühendid, mida hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui ka loomad. „Põletades prügi, sunnib lõkketegija nii iseend kui ka oma lähedasi sisse hingama põletamisest tulenevat mürgist õhku,“ hoiatas Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Lisaks jõuavad jäätmete põletamise tagajärjel ohtlikud ühendid ka põhjavette ja maapinnale. Hiljem leiavad saasteained nii tee ka toidulauale, kuna mürgiga saavad kaetud puud, põõsad ja muud taimed. Paljud jäätmete põletamisel tekkivad saasteained on püsivad ja organismis kuhjuvad, põhjustades sellega eelkõige kroonilisi ehk pikaajalisi kahjulikke tervisemõjusid. „Sageli võib minna enne haigusnähtude ilmnemist aastaid ja mõnel juhul võib mõju avalduda alles järgmistel põlvkondadel,“ kirjeldas Kaupo Heinma kaugeleulatuvaid tagajärgi.

Välisõhu mõju tervisele sõltub nii saasteainest, nende kogustest, saasteallikast, inimese tervislikust seisundist, varem põetud haigustest, east ja veel mitmetest muudest teguritest. Haiguste tekkepõhjus on sageli mitme teguri kompleksne pikaajaline koosmõju, kus õhusaaste toimib kaasava faktorina.

Samuti tuleb koristustööde käigus meeles pidada, et jäätmete koht ei ole teepervel ega metsa all. Keskkonna- ja tervisesäästlik käitumisviis on jäätmed tekkekohal sortida ning viia eraldi kogutud jäätmed liigile vastavasse konteinerisse, kogumispunkti või jäätmejaama. „Selliste väikeste sammudega saab igaüks olla eeskujuks ja anda oma suure panuse puhtamasse elukeskkonda,“ selgitas Heinma. Jäätmete äraandmise kohta saab täpsemalt küsida kohalikust omavalitsusest.

Rohkem infot prügi põletamise ohtlikkuse ja jäätmete ringlussevõtu kohta leiab Keskkonnaministeeriumi igakevadise teavituskampaania „Säästad või saastad?“ kodulehelt www.lõke.ee.

Moodulmööbel pakub paindlikku sisustusvõimalust

19.04.2018

alt
alt

Eften asutas Tähesaju 5 kinnistu ostmiseks äriühingu

19.04.2018

Sarnased uudised

alt

Kutsu enne kütteperioodi algust korstnapühkija

alt

Kehtima hakkas uus katastriüksuse moodustamise kord

alt

Tallinna geoportaal uueneb

alt

Üle poole Eestimaast sai kaetud värskete ortofotodega

alt

Maa-ameti kaardile jõudsid hüdrandid ja veevõtukohad

alt

Rõdude ja lodžade kinniehitamine võib olla keelatud tegevus

alt

Mida teha kodus tekkivate ehitusjäätmetega?

alt

Tallinn jagab Mustamäe elanikele biojäätmete kogumiskaste

alt

Tartu ärgitab kaitseväe linnakut kolima

Kõige populaarsemad

1

City24 esitleb parimaid valmismaju

2

Laupäeval alustab City24.ee ja Kanal 2 koostöös valminud saatesari "Meie kaunid kodud"

3

Segadus parkimiskohtadega võib korteri müügi untsu keerata

4

RAID & KO: Palgakasv hoiab tuld kinnisvarakatla all

5

Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta teises kvartalis veidi halvenes

6

Lammutamisele läks esimene moodsa aja kontorihoone

Toimetaja valik

alt

Pooltühjad kontorihooned võiks kujundada mikrokorteriteks

alt

Kuidas leida parimat kinnisvara?

alt

5 kõige raskemini müüdavat korterit