Kuidas kujuneb sinu kinnisvara hind?

Kinnisvarale hindamise ehk eksperthinnangu tellimine on kohustuslik laenuga finantseeritavate ostude puhul ja järjest rohkem kinnisvaraomanikke peavad hindamist hädavajalikuks, et turul oma vara väärtust õigesti positsioneerida.

Nädala küsimus, Nõuanne, Grete Laanmets, Eksperthinnang, Kinnisvara hindamine, Lahe Kinnisvara

Kõige levinum põhjus kinnisvara hindamise tellimiseks on laenamine kinnisvara tagatisel, kuid ka sõltumatu hinnangu saamiseks müügihinna määramisel ning varaliste vaidluste korral. Kinnisvara eksperthinnangut on samuti tarvis lisarahastuse saamiseks ehitatavale varale ning finantsaruandluseks.

Hindamise tulemiks on sõltumatu eksperdi poolt leitud turuväärtus. Eksperthinnangu tulemus kinnitab nii ostjale kui ka finantseerijale, et vara on hinnastatud vastavalt turutasemele. Hinnang ise sisaldab hulgaliselt erinevat ja kasulikku teavet nii hinnatavast varast kui ka kinnisvaraturust.

Kuidas vara hindamist ette valmistada?

Kinnisvara hindamise eel võiks omanik üle vaadata ja valmis seada varaga seotud dokumentatsiooni ning muud asjakohased paberid. Mõistlik oleks seejuures kohe hindajaga konsulteerida, kuna hindamiseks vajalikud dokumendid sõltuvad konkreetsest hinnatavast varast.

Järelturu, ehk vanemate paneelmajade ja korterite puhul saab hindaja valdavalt kõik vajaliku informatsiooni erinevatest ametiasutustest ja portaalidest (kinnistusraamatust, EHR, Maa-ameti geoportaal) ise kokku. Kui korter on koormatud üürilepinguga, on vaja hindajale esitada ka üürileping.

Uusarenduste korterite ja uuemate korterite puhul on vajalik esitada plaanimaterjal. Vajalik on informatsioon parkimiskoha ja panipaiga kohta, kui need on muidugi olemas – kas panipaik ja parkimiskoht kuuluvad korteriomandi reaalosa koosseisu või on need vormistatud eraldi korteriomanditena. Kinnisvara hindaja kontrollib selle info alati ise ka üle.

Olemasolu korral on vajalik esitada kasutuskorra lepingud ja muu info kitsenduste ning piirangute kohta.

Eramute puhul on vaja esitada hoone projekt ja joonised, olemasolu korral kehtiv detailplaneering ja üürileping. Olenevalt omavalitsusest on võimalus hindajal endal detailplaneeringu infole ligi pääseda, kuid tuleb ette olukordi, kus planeeringud erinevatel põhjustel kättesaadavad ei ole. Kui hoonel on teostatud ümber- või juurdeehitusi, on vajalik ehitusprojekt ning peab olema taotletud ka kasutusluba.

Kõikide varade puhul tuleks visuaalne väljanägemine üle vaadata ja tagada hindajale juurdepääs terve vara ulatuses. Hindajal on kohustus vara seisukord jäädvustada fotodele, mistõttu ei teeks halba enne hindaja saabumist veidi koristada ning üleliigsed asjad ära panna.

Kuidas kujuneb vara hind?

Kinnisvara on võimalik hinnata võrdlus-, tulu- või kulumeetodil või meetodeid omavahel kombineerides. Hindamismeetodi valib hindaja ning meetodi valik sõltub peamiselt hinnatavast väärtusest. Samuti kättesaadavatest andmetest ning vara ja turuga seotud tingimustest.

Elukondliku vara puhul ning vara puhul, mis on omaniku kasutuses, rakendatakse valdavalt võrdlus- ehk turumeetodit. Võrdlusmeetod seisneb hinnatava vara võrdlemises teiste sarnaste müüdud varadega ning erinevate vara väärtust mõjutavate elementide kohandamises.

Peamine kinnisvara väärtust määrav tegur on asukoht, kuid ka seisukord, suurus, korrus, panipaiga/parkimiskoha olemasolu, sauna, rõdu või terrassi olemasolu. Eramute puhul näiteks veel ka kõrvalhoonete olemasolu, haljastuse tase, lähedalasuvate veekogude olemasolu jm.

Eksperthinnangus ei arvestata sisustuse olemasolu, isegi kui see eluruumi sisse jääb. Erandiks on köögimööbel, sanitaartehnika ning sisseehitatud garderoobkapid.

Kinnisvara hindamiseks vajalik ülevaatus võtab korterite puhul aega keskmiselt veerandtundi, suuremate elamute puhul kuni tund. Lõplik eksperthinnang valmib paari tööpäeva jooksul.

Kes tohivad kinnisvara hinnata?

Alates 2017. aasta märtsi lõpust jõustunud määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“ alusel võivad elamukinnisvara hinnata ainult kutselised hindajad.

Kutseline hindaja on Eesti varahindamise standardi järgi füüsiline isik, kellele on antud vastav kutsekvalifikatsioon ja väljastatud kutsetunnistus kutseseaduses kehtestatud aluste järgi. Eestis on hindajatel 3 kutsetaset:

Kutsetase 5 – kinnisvara nooremhindaja

Kutsetase 6 – kinnisvara hindaja

Kutsetase 7 – vara hindaja

Minimaalselt peab elamukinnisvara hindajal olemas olema V kutsetase, kuid V taseme hindaja töö peab üle vaatama ja kinnitama kõrgema, kas siis VI või VII taseme hindaja.

Uus Maa: uusarenduste turul on lagi juba saavutatud

01.02.2018

alt
alt

Vanast Dvigateli direktorite majast saab moodne IT-maja

02.02.2018

Sarnased uudised

alt

Kas ja kuidas müüa suvilat?

alt

Kuidas müüa kodu, kus elab ka lemmikloom?

alt

Millal võib korteri võõrandada?

alt

Kuidas valmistuda krundiostuks?

alt

Millise osa üüripinna kommunaalkuludest peaks maksma üürnik ja kui palju omanik?

alt

Millal on õige aeg kinnisvara müüa?

alt

Mida tähendab A energiaklass ja liginullenergia?

alt

Kuidas tellida kodu sisustamise ja kujundamise teenust?

alt

Kuidas kinnisvarakuulutusi paremini visualiseerida?

Kõige populaarsemad

1

Vastasseis: korteriühistud üritavad Airbnb ära keelata

2

Müügis on Tallinna vanalinna imeline pärl

3

Kas ja kuidas müüa suvilat?

4

„Eesti kohanimeraamatut“ saab nüüdsest veebis lugeda

5

Purikaõnnetuse tagajärgede eest vastutab kogu korteriühistu

6

Elutoa sisustustrendid: pastelne ja kirju

Toimetaja valik

alt

„Eesti kohanimeraamatut“ saab nüüdsest veebis lugeda

alt

Väikeinvestorite eufooria üüriturul väheneb

alt

Riigikogus vastuvõetud seadus tõstab maaomanikele makstava hüvitise summat