Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Statistika, Eesti, Statistikaamet

Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1960 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 5030 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2017. aasta jooksul 0,2%. Eestis on juba kolmandat aastat järjest välisrände saldo olnud positiivne.

Eestis sündis 2017. aastal 13 520 last. Sündide arv on aasta varasemast näitajas ligi 400 võrra väiksem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv väheneb, saab siit välja lugeda, et sünnitatud laste arv naise kohta pole oluliselt vähenenud.

2017. aastal suri 15 480 inimest. Surmade arv on sellel kümnendil püsinud suhteliselt samal tasemel, kõikudes +/-300 inimese võrra. Eesti rahvastikus kasvab vanemaealiste inimeste osatähtsus, kuna eluiga pikeneb.

2017. aastal saabus Eestisse elama 10 470 inimest ja Eestist lahkus 5440 inimest.

Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt residentsuse indeksi põhjal arvutatava rahvaarvu arvutamise metoodikale.

Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid. Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt nende tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.

Statistikaameti avaldatud esialgne rahvaarv põhineb rahvastikuregistris 2017. aasta jooksul toimunud elukohavahetustel – sisserändajateks on loetud isikud, kelle elukoht ei olnud eelmisel aastavahetusel Eesti, kuid viimasel oli, ja väljarändajateks kõik eelmisel aastavahetusel Eesti elanikuks märgitud isikud, kes sel aastavahetusel seda enam ei olnud.

Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega. 

Siim Kallas: Eestis võiks kaaluda kinnisvara maksustamist

15.01.2018

alt
alt

Ligi: kinnisvaramaksust olulisem on reformida maamaks

16.01.2018

Sarnased uudised

alt

Eesti elamukinnisvara hinnakasv oli EL-i keskmisest veidi kiirem

alt

Ööpäev majutusettevõttes maksis mais keskmiselt 41 eurot

alt

I kvartalis ehitusmaht suurenes

alt

Mais algab leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring

alt

Ehitushinnaindeks jätkas mõõdukat tõusu

alt

Ööpäev majutusettevõttes maksis veebruaris keskmiselt 36 eurot

alt

Vihje arendajaile: Eestimaalased elavad üha sagedamini üksikult

alt

Jaanuaris maksis ööpäev Eesti majutusettevõttes keskmiselt 37 eurot

alt

Eluruume on Eestis kolm korda rohkem kui 100 aastat tagasi

Kõige populaarsemad

1

5 kõige raskemini müüdavat korterit

2

Harjumaal müüakse uskumatult ägedat kõrtsitalu

3

Swedbanki kodulaene tagastatakse internetis igakuiselt 2,5 miljonit

4

Ehitus- ja renoveerimistöödest tuleb kindlustust teavitada

5

LHV Manufaktuuri kvartali üürimajad saavutasid lõpliku kõrguse

6

Tark maja võib üle mõistuse kalliks maksma minna

Toimetaja valik

alt

5 kõige raskemini müüdavat korterit

alt

Kas mikrokorter ikka on unistuste elukoht?

alt

Eesti tuntuimad kinnisvarabrändid on Endover, Merko ja YIT