Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Statistika, Eesti, Statistikaamet

Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1960 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 5030 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2017. aasta jooksul 0,2%. Eestis on juba kolmandat aastat järjest välisrände saldo olnud positiivne.

Eestis sündis 2017. aastal 13 520 last. Sündide arv on aasta varasemast näitajas ligi 400 võrra väiksem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv väheneb, saab siit välja lugeda, et sünnitatud laste arv naise kohta pole oluliselt vähenenud.

2017. aastal suri 15 480 inimest. Surmade arv on sellel kümnendil püsinud suhteliselt samal tasemel, kõikudes +/-300 inimese võrra. Eesti rahvastikus kasvab vanemaealiste inimeste osatähtsus, kuna eluiga pikeneb.

2017. aastal saabus Eestisse elama 10 470 inimest ja Eestist lahkus 5440 inimest.

Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt residentsuse indeksi põhjal arvutatava rahvaarvu arvutamise metoodikale.

Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid. Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt nende tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.

Statistikaameti avaldatud esialgne rahvaarv põhineb rahvastikuregistris 2017. aasta jooksul toimunud elukohavahetustel – sisserändajateks on loetud isikud, kelle elukoht ei olnud eelmisel aastavahetusel Eesti, kuid viimasel oli, ja väljarändajateks kõik eelmisel aastavahetusel Eesti elanikuks märgitud isikud, kes sel aastavahetusel seda enam ei olnud.

Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega. 

Siim Kallas: Eestis võiks kaaluda kinnisvara maksustamist

15.01.2018

alt
alt

Ligi: kinnisvaramaksust olulisem on reformida maamaks

16.01.2018

Sarnased uudised

alt

Kuuma suve mõju on möödas: Tallinna korterimüük tõusis kuuga tervelt veerandi võrra

alt

Septembris majutusettevõtetes peatunud turistide arv vähenes

alt

Tallinna korteri ruutmeetri hind kasvas oktoobris aastaga 6 protsenti

alt

Eluasemelaenuturg on hoogu maha võtmas

alt

Palgasurve hoiab ehitushinnaindeksit tõusutrendis

alt

Vaatamata tehinguaktiivsuse vaibumisele aasta esimesel poolel korterite mediaanhind kasvas

alt

Tallinna korteri ruutmeetri hind kasvas 4 protsenti 1823 euroni

alt

Tallinna kinnisvaraturg pööras kursi üles

alt

Majapidamiste sundkulud suurenevad

Kõige populaarsemad

1

Eestis on kinnisvaratehingud jätkuvalt maailma soodsamate seas

2

Tallinna idapoolseim hüpermarket sai valmis

3

Sinu maja, Sinu nägu – ehitusloa dokumentatsioon aasta lõpuni TASUTA!

4

Küttepuidu hind on vähem kui kahe aastaga tõusnud pea 60 protsenti

5

Eesti Raudtee enampakkumine Suurtüki 12 müümiseks nurjus

6

Rocca al Mare keskus kujuneb ümber Lääne-Tallinna südameks

Toimetaja valik

alt

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks

alt

Eestis on kinnisvaratehingud jätkuvalt maailma soodsamate seas

alt

EKFL: Kinnisvaraettevõtjad ootavad turu rahunemist