Uuring: Tallinna-Helsingi tunnel kahekordistab kauba- ja reisijatevedu

Plaanitava Tallinna-Helsingi tunneli tasuvust uuriva FinEst Linki projekti arvutuste kohaselt kasvab linnadevaheline aastane reisijate arv 2050. aastaks 23 miljoni inimeseni ning kaubavedu 8,4 miljoni tonnini.

Taristu, FinEst Link, Tallinn, Helsingi, Tallinna-Helsingi tunnel, Kari Ruohonen

FinEst Link projekti tasuvusuuringu hinnangul toob merealune raudteetunnel kaubavedudele märgatava ajalise ning rahalise kokkuhoidu ning omab tõsist kasvupotentsiaali. Hinnanguliselt veetakse 2050. aastal nii raudteetunnelis kui ka praamlaevadel 4,2 miljonit tonni kaupa, mis teeb aastaseks kaubamahuks kokku 8,4 miljonit tonni. Praegu veetakse Helsingi ja Tallinna vahel umbes 3,8 miljonit tonni kaupa aastas, selgub FinEst Linki arvutustest.

Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit. Praegu reisib kahe riigi vahel umbes 9 miljonit reisijat aastas.

FinEst Link projekti tasuvusanalüüsi hinnangul kasvavad reisijate arvud ka praamlaevadel, vaatamata sellele, et paljud igapäevased pendelrändajad eelistaksid reisimiseks tunnelit. Juhul, kui tunnelit ei ehitata, hinnatakse 2050. aastal praamireisijate arvuks 14 miljonit aastas.

FinEst Link projekti konsultandid soovitavad kasutada tunnelis 1435 millimeetrist Euroopa standardile vastavat rööpmelaiust, mis ühendab ühtlasi Helsingi Vantaa lennujaama Tallinna Lennujaamaga. Tunneli olemasolul liigub kaup Soomest Eestisse ning seejärel otse mööda Rail Balticut Kesk-Euroopasse ilma vajaduseta kaupa vahepeal ümber laadida. Lennureisijad saavad kasutada raudteed, et sõita Vantaa lennujaamast või Tallinna lennujaamast rongiga Varssavisse ilma, et neil oleks vaja vahepeal rongi vahetada.

Kaupade ümberlaadimine Soome rööpmelaiuselt ehk 1524 millimeetrit Euroopa 1435-millimeetrisele laiusele või vastupidi toimub Helsingi Vantaa lennujaama piirkonnas, nii-öelda lennujaama müraalal, kuhu on planeeritud suured kaubaterminalid, mis teenindavad tunnelit läbivat kaubavahetust. Tunneli kaubaterminali jõudmiseks saab kasutada kas Ringteed number 4 või siis Hanko-Hyvinkää Soome standardile vastava rööpmelaiusega raudteed, kust on võimalik edasi liikuda Soome raudteevõrgustikule. FinEst Link projekti analüüsi kohaselt sõidavad kaubarongid tunnelis kiirusega 120 kilomeetrit tunnis.

Tallinna poolel seob Viimsi poolsaare alt saabuv raudteetunnel Rail Baltic ja Tallinn-Peterburi raudteeühendused ning visiooni kohaselt hakkab Soodevahe piirkonda kavandatud kaubajaam teenindama mõlemasuunalist transporti. Raudteetunnel – üheskoos Rail Balticu, Peterburi ja Tartu suunaliste raudteeühendustega, Tallinna ja Muuga sadamatega ning Ülemiste jaama ja Lennujaama pakutavate võimalustega – suurendab Tallinna olulisust logistika sõlmpunktina Läänemerepiirkonnas ja võimaldab pakkuda nii reisiliikluses kui ka kaupade liikumisel konkurentsivõimelist transpordilahendust, seda nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne suunalisel liikumisel.

Juba praegu on Helsingi ja Tallinn muutumas kaksiklinnaks, kus inimesed ja kaubad liiguvad üle Soome lahe vaatamata kahetunnisele reisiajale.

Peale raudteetunneli avamist saavad Helsingi ja Tallinn areneda ühiseks töö- ja elukeskkonnaks. Reisirong liigub kiirusega 200 kilomeetrit tunnis ning kahte linna lahutab teineteisest 30 minutit, mida võib võrrelda sõiduga ühest linnaosast teise. Kiire ühendus avab uued võimalused nii ettevõtlusele, investeeringutele, kui ka turismile.

FinEst Link projekti käigus analüüsiti merealuse tunneli maksumust ning kasu, mis selle olemasolu Tallinnale ning Helsingile annab. Analüüsi tulemusi tutvustatakse 7. veebruaril Tallinnas toimuval projekti lõpukonverentsil. Möödunud nädalal teatasid Eesti ja Soome peaministrid, et nad toetavad tunneli ideed juhul, kui tasuvusanalüüs näitab, et projekt on majanduslikult mõistlik.

"Tallinn-Helsingi tunnelit ei saa vaadelda pelgalt kui transpordiprojekti, kuna sellel on oluliselt laiemad mõjud ühiskonnale. Tänu tunnelile oleks Soome ühendatud Euroopaga ning Helsingist ja Tallinnast saaks Läänemerepiirkonna kõige konkurentsivõimelisem metropol," ütles FinEst Linki projektijuht Kari Ruohonen.

Tunnel on viimaseks lüliks teistele suurtele transpordiprojektidele nagu Rail Baltic ja Arktika koridor ning loob katkematu transpordikoridori Arktikast, läbi Soome ja Balti riikide kuni Poola ja Kesk-Euroopani.

FinEst Link on Euroopa Liidu poolt rahastatud uuringuprojekt, mis keskendub Helsingi ja Tallinna vahelise merealuse raudteetunneli tasuvuse analüüsimisele. Projekti kogueelarve on 1,3 miljonit eurot ning seda kaasrahastatakse Interreg Kesk-Läänemere programmist.

Projekti peapartner on Soome Uusimaa Liit ning projekti partnerid on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Tallinna linn, Helsing linn, Harju maavalitsus ning Soome Transpordi Agentuur.

Allikas: BNS

Foto: Scanpix

Ideid vannitoa valgustamisel

21.12.2017

alt
alt

Jaanuaris jõustuva seadusega luuakse korteriomanike ühisustest korteriühistud

22.12.2017

Sarnased uudised

alt

Eesti Raudtee laseb Emajõele ehitada uue raudteesilla

alt

Eksperdid: Rail Baltica mõjutab tugevalt ehitusturgu

alt

KIK toetab 10 miljoniga ühisveevärgi- ja kanalistasiooniga liitumist

alt

Tartu linna idapoolne ümbersõidutee on valmis

alt

EAS ei rahasta külastuskeskuse Meritäht rajamist

alt

Tallinna Vanasadama D-terminal uueneb 2020. aasta kevadeks

alt

Nordeconil valmis Haabersti turboristmiku viadukt

alt

Avalike hoonete rajamisel peab arvestama erivajadustega inimestega

alt

Enefit alustab Ruhnu elektritootmissüsteemi ehitamist lähinädalatel

Kõige populaarsemad

1

City24 esitleb parimaid valmismaju

2

Laupäeval alustab City24.ee ja Kanal 2 koostöös valminud saatesari "Meie kaunid kodud"

3

Segadus parkimiskohtadega võib korteri müügi untsu keerata

4

RAID & KO: Palgakasv hoiab tuld kinnisvarakatla all

5

Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta teises kvartalis veidi halvenes

6

Lammutamisele läks esimene moodsa aja kontorihoone

Toimetaja valik

alt

Pooltühjad kontorihooned võiks kujundada mikrokorteriteks

alt

Kuidas leida parimat kinnisvara?

alt

5 kõige raskemini müüdavat korterit