Tuleohutuse nõrk koht peitub elektriseadmetes

Aasta lõpus sagenevad kindlustusseltside töölauale jõudvad tuleõnnetustega seotud kahjujuhtumid. Kui eestimaalaste teadmised ja oskused lahtise tulega ümberkäimiseks on aja jooksul paranenud, siis viimased aastad näitavad, et tuleohutuse nõrk koht peitub hoopis kokkupuutes elektriseadmetega.

Nõuanne, Elektrisüsteem, Erko Makienko, ERGO

Kasvav osa kõikidest tulekahjudest saab alguse elektriseadmetest või kehvas seisus elektrisüsteemidest. ERGO kahjukäsitluse osakonna varakahjude grupi juhi Erko Makienko sõnul võib välja tuua kolm peamist murekohta: pikendusjuhtmetest tingitud ülekoormus, keskkonda mittesobivad seadmed ning inimlik hooletus.

Pikendusjuhtmetest tingitud ülekoormus

Elektrit tarbivate seadmete hulk kodudes kasvab. Selle tulemusel ei jagu alati pistikuid igale seadmele, mistõttu võetakse kasutusele pikendusjuhtmed. Tuleohutusega tegelevad ametkonnad ei soovita pikendusjuhtmeid aga majapidamises pikemaajaliselt üldse kasutada, sest just sealt saavad õnnetused tihtilugu alguse.

Advendiaja alguses otsitakse majapidamistes lisaks muudele elektriseadmetele välja ka jõulukaunistused, mis samuti elektrivõrku ühendamist vajavad. Vanemates majades pole elektrisüsteemide projekteerimisel sellega aga arvestatud. Külmade tulekuga otsitakse välja ka elektriradiaatorid, millega suureneb ülekoormus veelgi ning ühes sellega ka oht tulekahju tekkeks. Seetõttu tuleks lasta ka elektrikul regulaarselt terve süsteem üle vaadata ning adekvaatselt selle koormuse taluvust hinnata.

Ettenägematult pikendusjuhtmetega ümber käies on elektrivõrgus ülekoormus lihtne tekkima. Enne pikendusjuhtme seina ühendamist tuleks alati kontrollida, mis on selle ohutu ja lubatud koormus ning seda mitte ületada. Paraku inimesed seda ei tee ja näeme pigem olukordi, kus ühele pikendusjuhtmele ühendatakse veel teinegi järele. See on automaatselt suure ülekoormuse riskiga tegevus.

Keskkonda mittesobivad seadmed

E-kaubanduse kasv on muutnud kättesaadavaks kõikvõimalikud elektrilised jõulukaunistused, mida pakutakse lugematul arvul e-poodides. Parku riputatakse ka välismaalt tellitud seadmed vooluvõrku enne kui tutvutakse kasutusjuhendiga ning veendutakse nende elektrisüsteemi sobivusel. Ka kõige ohutumana näiv väike tuluke võib peita endas suurimat ohtu, kui see pole mõeldud meile omastesse tingimustesse.

Elektriseadmeid ei tohiks mingil juhul kasutada oludes, kuhu nad pole ette nähtud. Nii näiteks ei sobi kuidagi kokku elekter ja vesi. Ometi tehakse seda viga ikka ja jälle ning riputatakse niiskesse keskkonda mittesobivad seadmed kas väliterrassile või mõne õues kasvava puu okstele.

Igal valgustil on peal kirjas ka see, millise võimsusega pirni on selles ette nähtud kasutada. Liiga võimsa pirni paigaldamisel tekib tuleoht.

Seega tuleb valida niisugune, mis on tootja soovitatud võimsusega võrdne või sellest väiksem. Liiga tugev pirn võib kahjustada ka valgusti juhtmestikku, soklit ja kuplit. Samuti tuleb lambipirn korralikult kinni keerata, sest lõtv kinnitus tekitab samuti ülekuumenemist.

Inimlik hooletus

Jõulade ajal on üsna tavapärane, et lahkutakse kodust ja elektrilised jõulukaunistused jäävad särama. Tuleohutuse seisukohast ei ole see aga õige tegevus. Kodust lahkudes tuleks alati kontrollida, et tuleohtlikud seadmed ei oleks töörežiimile jäänud ning võimalikult vähe tarbijaid oleks voolu all.

Seadme tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib. Elektriohutuse seisukohalt on ohtlik muuta pistikupesa ja selle ehitust.

Pistikut pistikupesast välja tõmmates ei tohiks seda teha juhtmest. Juhe võib pistiku küljest rebeneda ja tekitada lühise. Üle tasuks vaadata ka mobiiltelefonide laadijad, mis on igapäevases kasutuses. Eriti ohtlik kooslus on sünteetiline vaip ning sellel katkise juhtmega laadiv telefon.

Kui aga juhtub, et midagi on juba tossama läinud, peab meeles pidama, et elektriga seotud põlenguid ei tohi kustutada veega. Esmalt tuleb eemaldada seade vooluvõrgust või elekter majast või korterist üldse välja lülitada.

Tulekahju algfaasis on väikese põlengu summutamine meile üldiselt jõukohane. Selleks võiks kodus olemas olla tulekustuti ja tuletekk.

Regulaarselt tasub kontrollida ka suitsuanduri korrasolekut ning võimalusel paigaldada see ka magamistuppa. Ühtlasi on uuest aastast nendes kodudes, kus korstnaga ühendatud gaasikütte seade, kohustuslik vingugaasiandur.

Foto: Scanpix

Nordecon ehitab Sauele ligi 4 miljoni euro eest kortermaja

05.12.2017

alt
alt

Ülemiste Keskus laieneb taas

06.12.2017

Sarnased uudised

alt

Kuidas müüa või soetada kaasomandis olevat kinnisvara?

alt

Kuidas leida parimat kinnisvara?

alt

Õhupuhastaja valimine avatud köögiga korterisse

alt

Kuidas ennetada äikesekahjusid?

alt

Kuidas müüa korterit, kui elanikud on veel sees?

alt

Emotsioonid kinnisvaraturul on kui varjatud lõks

alt

Millised maksud kaasnevad kinnisvaratehingutega?

alt

Vanal puitmaja korteril on hing hell

alt

Kuidas sõlmida üürilepingut?

Kõige populaarsemad

1

City24 esitleb parimaid valmismaju

2

Laupäeval alustab City24.ee ja Kanal 2 koostöös valminud saatesari "Meie kaunid kodud"

3

Segadus parkimiskohtadega võib korteri müügi untsu keerata

4

RAID & KO: Palgakasv hoiab tuld kinnisvarakatla all

5

Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta teises kvartalis veidi halvenes

6

Lammutamisele läks esimene moodsa aja kontorihoone

Toimetaja valik

alt

Pooltühjad kontorihooned võiks kujundada mikrokorteriteks

alt

Kuidas leida parimat kinnisvara?

alt

5 kõige raskemini müüdavat korterit