Maamaks vabastaks ruumiraiskajatest

Harvardi ülikooli linnaplaneerimise dotsendi ja maineka tehnoloogiaülikooli MIT endise lektori Andres Sevtsuki sõnul pärsib liiga väike maamaks linna arengut. Tema hinnangul kasutavad praegu Eestis krunte tühjana hoidvad omanikud linna infrastruktuure ja raiskavad seeläbi maksumaksja raha ning Eestil oleks nii mõndagi õppida Ladina- Ameerika riikidelt.

Haldus, Maamaks, Andres Sevtsuk

„Võiksime Eestis paljusid olemasolevaid makse vähendada ning seda maamaksu tõstmise arvelt. Hetkel on maamaks nii madal, et arendajad sageli ei arvesta seda oma kuludeski,“ sõnas Sevtsuk, kes astub 30. novembril üles Tallinnas toimuval kinnisvara suurkonverentsil Nordic Real Estate Forum. „Seades maamaksu määrad vastavalt asukohale, lubatavale ehitusmahule ja eeldatavale külastajate arvu kohta ruutmeetril,

vabaneksime kasutuna seisvatest kruntidest kesklinnas,“ tõi Sevtsuk näite. Sevtsuki sõnul tõstaks säärane süsteem linna planeerimisvõimekust.

Mitmes Lõuna-Ameerika linnas on kasutusel ka ehitusõiguste turu süsteem.

„Hea näide innovatiivsest lähenemisest on Sao Paulos: igal krundil on automaatselt lubatud ehitusmaht, mis vastab selle ruutmeetritele. Iga täiendav ruutmeeter ehitusmahtu tuleb juurde osta ning hind sõltub maa hinnast antud krundil,“ selgitas Sevtsuk. Tema sõnul on ehitusõigusega kauplemiseks Sao Paulos käivitatud hästi reguleeritud digitaalne turg, kus igaüks saab ruutmeetri kaupa ehitusõigustega kaubelda. „Selles süsteemis tehtud maksed moodustavad 12% kogu linna aastasest eelarvest,“ rõhutas Sevtsuk süsteemi tulusust linna seisukohast.

Linna konkurentsivõime määrab avalik ruum ja elukvaliteet

Linnaplaneerimises ja kinnisvaraarenduses rõhutab Sevtsuk avaliku ruumi kasvavat osatähtsust. „Kinnisvara väärtus sõltub meeldivatest tänavatest ja avalikust ruumist,“ ütles Sevtsuk. Linnad võistlevad tööjõu üle ning proovivad olla atraktiivsed haritud ja globaalse haardega töötajatele ning on oluline, et linnal oleks pakkuda töökohti ja karjäärivõimalusi. „Ei tohi unustada, et sama tähtis on linna elukvaliteet, mis peegeldub tänavates ja avalikus ruumis, kultuuriasutustes, vaba aja veetmisvõimalustes, tänavakaubanduses ning võimaluses liigelda autovabalt,“ sõnas Sevtsuk lisades, et Tallinnal on nendes aspektides kõvasti arenguruumi.

Andres Sevtsuk on töötanud mitmete linnavalitsuste, organisatsioonide ja arendajatega ning juhtinud rahvusvahelisi uurimisprojekte ja on üks mitmetest tipptasemel esinejatest, kes astub järgmisel nädalal, 30. novembril üles Tallinnas toimuval rahvusvahelisel kinnisvaravaldkonna suursündmusel Nordic Real Estate Forum. 

Foto: Scanpix

Sügisest uusarenduste kampaaniat „Kuumad pakkumised“ külastati ligi 200 000 korda

24.11.2017

alt
alt

3 küsimust korteriühistu juhatuse kohta

24.11.2017

Sarnased uudised

alt

Maa-ameti kaardile jõudsid hüdrandid ja veevõtukohad

alt

Rõdude ja lodžade kinniehitamine võib olla keelatud tegevus

alt

Mida teha kodus tekkivate ehitusjäätmetega?

alt

Tallinn jagab Mustamäe elanikele biojäätmete kogumiskaste

alt

Tartu ärgitab kaitseväe linnakut kolima

alt

Lammutustoetus suureneb 100 000 euroni

alt

Uus otsingusüsteem võimaldab kiirelt leida inimeste ja ettevõtete maksejõuetuse andmeid

alt

Õppejõud: riik on oma asutustele valinud asukohad, mida tööinimesel on võimatu külastada

alt

Alates tänasest hakkab kehtima kogu Eesti territooriumil suure tuleohuga aeg

Kõige populaarsemad

1

5 kõige raskemini müüdavat korterit

2

Harjumaal müüakse uskumatult ägedat kõrtsitalu

3

Swedbanki kodulaene tagastatakse internetis igakuiselt 2,5 miljonit

4

Ehitus- ja renoveerimistöödest tuleb kindlustust teavitada

5

LHV Manufaktuuri kvartali üürimajad saavutasid lõpliku kõrguse

6

Tark maja võib üle mõistuse kalliks maksma minna

Toimetaja valik

alt

5 kõige raskemini müüdavat korterit

alt

Kas mikrokorter ikka on unistuste elukoht?

alt

Eesti tuntuimad kinnisvarabrändid on Endover, Merko ja YIT